Eesti kasutab antibiootikume eeskujulikult, kuid oht ootab ukse taga

Kui kaugelt vaadata, paistab Eestis antibiootikumide kasutamisega kõik hästi olevat. Euroopas kasutab meist vähem antibiootikume ainult Holland. "Ent kui kätte võtta luup ja muidu tagasihoidlikke numbreid lähemalt vaadata, ei ole see pilt enam sugugi nii ilus," tõdeb antibiootikumide kasutamist uurinud Jana Lass ja lisab: "saatan peitub detailides". ERR Novaator tegi kokkuvõtte teadur Jana Lassi ja professor Irja Lutsari sõnavõttudest konverentsil "Kliinik 2020".

Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel suri möödunud aastal Euroopas ravimiresistentsesse nakkushaigusesse umbes 33 000 inimest ja maailmas kokku umbes 700 000 inimest. 

Haigustekitavate bakterite ravim-resistentsuse kujunemist ja levimist soodustab antibiootikumide laialdane ja põhjendamatu kasutamine. Seda kinnitab statistika: riikides, kus kasutatakse vähem antibiootikume, on ka vähema antibiootikum-resistentseid baktereid.

Eesti on üks neist tublidest riikidest, kus antibiootikume kasutatakse suhteliselt vähe ja siin levib ka vähem antibiootikum-resistentseid baktereid. Nii näitab Eesti raviasutustes viimasel 11 aastal (2008–2018) antibiootikumide kasutamist uurinud ülevaateuuring, mida juhtis Tartu Ülikooli kliinilise farmakoloogia teadur Jana Lass.

Sellest hoolimata on spetsialistid mures: kui veel 15 aastat tagasi kasutati Eestis laialdase toimega antibiootikume üsna tagasihoidlikult, siis praegu on need üha suuremat populaarsust kogumas. Uuringust selgub, et 2008. aastal kasutati laia toimespektriga antibiootikume kitsa toimespektri omadest vaid 5 korda enam, kuid 2018. aastal kasutati neid juba 16 korda rohkem kui kitsa toimespektriga ravimeid.